Tomi Rahula ja tema elukaaslane Anni Pohlak räägivad, et armastus, mis sai alguse jalgpalliväljakul, on neid mõlemaid muutnud. Aga ikka ainult paremaks!

Outloudzi ja The Suni klahvpillimängija Tomi (35) ning jalgpalliguru Aivar Pohlaku tütar Anni (25) on olnud lahutamatu paar juba mõnda aega, kuid oma suhtest rääkima pole kiirustanud. Nad mõistavad, et ühe töö ja teise kuulsa isa tõttu on avalikkuse huvi nende vastu mõistetav, kuid oma suhtest on nad harva nõus rääkima. Seda enam rõõmustavad nad, et nende lugu sai alata vaikselt ja rambivalgusest eemal. «Saime üksteist rahulikult tundma õppida ja oleme nüüd väga õnnelikud ning rahul,» kinnitavad nad.
Siiski ei saa nende loo juures üle ega ümber minevikust, täpsemini Tomi omast. Mullu novembris avalikuks tulnud uudis Tomi ja lauljanna Ithaka Maria (32) lahutusest polnud nende endi ja lähedaste jaoks üllatus. «Abielu ju lahutati juba 2004. aastal,» tõdeb Tomi, lisades, et endise kooselu detaile ei hakka ta iial avalikult lahkama.
Siiski peab ta vajalikuks lükata ümber eksiarvamused, nagu oleks selle kuldseks peetud suhte purunemise põhjuseks just Anni. «Mitte ükski inimene väljastpoolt pole võimeline lõhkuma kellegi suhet, kui too liit on mõlema partneri poolt tugev ja pilvitu,» märgib Tomi. «Aga võib muidugi öelda, et lõplik lahkumineku initsiatiiv tuli küll minult. Tahtsin minna edasi oma soovide ja mõtetega, leida iseendas rahu, mille tänaseks olen saavutanud. Nii juba kord on, et kui sa pole rahul, siis ei ole võimalik ka sinu lähedastel täielikult õnnelik olla,» tunnistab Tomi, kes lisaks muutustele eraelus asus mõni aeg tagasi teostama ka oma ammust suurt töist unistust — saada jalgpallikohtunikuks. Need paberid sai ta kätte eelmise aasta veebruaris.

Jalgpall ühendas
Esimest korda kohtuti seoses jalgpallikohtuniku tööga A. Le Coq Arenal. «Ootasin pärast tööpäeva Piraaja kodumängu, kuhu abikohtunikuks määratud olin, ning Tomi jõudis millegipärast väga vara staadionile. Nii saimegi kohe esmakohtumisel pikalt vestelda,» meenutab Anni.
«Mäletan, kui ükskord tuli määramine mängule ja kirjas oli, et üheks kohtunikuks on A. Pohlak, siis arvasin tegelikult, et tulemas on Aivar ise. Guugeldasin huvi pärast ja vaatasin, et keegi Anni on sama perekonnanimega ka olemas. Kohtudes kogesin, et päris kaunis teine siin jalgpallimaastikul,» jutustab Tomi rõõmsalt.
Kumbki neist pole enda sõnul esmapilgul armuja, nii et kõigepealt tuligi pikem tutvumise periood ja sealt arenes lugu omasoodu edasi. «Olime esialgu ikka ainult lähedased sõbrad ja Tomi rääkis mulle sel ajal ära ka enda loo. Mingisuguseid kahtlusi mul temas ega tema motiivides ei tekkinud, sest ta on väga aus ja konkreetne inimene,» selgitab Anni.
Tomi kiidab, kuidas kõik teda ümbritsevad inimesed suhtusid Annisse esimesest hetkest positiivselt. Samuti saab Tomi tütar Vega Anniga väga hästi läbi. «Veedame koos Vegaga aega nii palju, kui see on võimalik. Kindlasti pole vanemate lahutuse ja eraldi elamise näol tegu lapse jaoks lihtsa olukorraga. Kõige tähtsam on siiski see, et laps teab ja tunneb, et teda armastavad nii ema kui ka isa, kes on õnnelikud, ja samuti nendele lähedased inimesed,» leiab Tomi.
Anni lisab, et ta naudib tohutult Tomi pere ja sõpradega koos olemist, aga mis veel huvitavam — ta on täheldanud, et on tänu sellele suhtele veel lähedasem ka oma perega. «Käime tihtipeale mu vanematel ning ka vendadel külas ning õde on väga tihti meil.»

Koos nii kodus kui ka tööl
Praegu elavad Tomi ja Anni koos ühises hubases kodus ja naudivad teineteise seltskonda igal võimalikul hetkel. «Olen lisaks päevatööle samuti jalgpallikohtunik nagu Tomigi. Seda üks aasta kauemgi kusjuures, kuid nüüdseks on ta mängude arvuga minust mööda läinud,» tunnistab Anni, kes töötab päevasel ajal FC Floras tegevjuhi assistendina ja plaanib peagi lõpetada TTÜ magistriõpingud ärikorralduse erialal.
Anni üritab alati neil mängudel kohal olla, kus Tomi kohtunikuna vilistamas. «Tomi on sellega nii harjunud, et ütlebki juba muuseas näiteks, et «homme pärast tööd jõuad sa täpselt minu mängu vaatama ja siis sööme ...»,» naerab Anni, mööndes, et kuna eelmisel aastal vilistas Tomi kokku 70 mängu, oli selliseid õhtuid neil palju. Aeg-ajalt satutakse ka koos väljakule — siis on Tomi peakohtunik ning Anni abikohtunik.
Lisaks sõidavad Anni-Tomi koos päris palju mööda Eestit ringi. Näiteks on neil õnnestunud sättida mänge kohtadesse, kus Tomil samal ajal kontsert on. «Meie päevad on üpris korralikult põimitud üksteiste tegemiste järgi ja meile see sobib,» märgivad nad.

Kohtumine on neid palju muutnud
Anni räägib näiteks, kuidas ta on alati loomult väga leplik ja kuidas tema peas võrdub rahulik vaidlus suure tüliga. «Ma lihtsalt pole harjunud seda tegema. Tomi on mulle aga selgeks teinud, et mingites olukordades ei peaks ma konflikte vältima. Ta utsitab mind õiges olukorras ka sõna võtma.»
Vastastikku julgustatakse üksteist aga elus uusi suundi võtma. «Ma olen väga õnnelik inimene, et saan olla tegev mitmes valdkonnas, nii süva- kui popmuusikas ja spordis,» tunnistab Tomi, kes lisaks bändides mängimisele dirigeerib juba aastaid ka Tallinna Poistekoori ning tegeleb heliloominguga. Tegemist jätkub, aga uusi väljakutseid otsib ta alati. «Olen järjest enam kinnitust saanud sellele, millega mulle meeldib tegeleda ja kuidas elada. Näiteks jalgpallikohtunikuks olemine pole lihtsalt hobi, vaid väga tõsiselt käsile võetud elusuund.»
Kui Tomi soovis jalgpalli süvitsi minna, siis Anni on terve elu selle sees kasvanud. Hommikul läheb ta tööle jalgpalliklubisse, vabal ajal käib kohtunikuks, ülikoolis valmistub kirjutama magistritööd vutiklubi juhtimisest ning õhtul mängib teleris ikka jalgpall. Pereringiski on see üheks peamiseks jututeemaks. Seda on ühe naise jaoks tõesti palju!
«Olin jalgpallirutiini kinni jäänud. Tomi ütles mulle pooleldi naljaga, et «sulle ei meeldi enam jalgpalli vaadata» ning sel momendil hakkasin mõtlema, et nii see tõesti on. Alateadlikult sättisin end midagi muud tegema iga kord, kui oli võimalus mängu nautida.»
Sealt tuli Annil äratundmine, et soovib teha ka midagi naiselikumat ja jalgpallikaugemat. Mõni aasta tagasi käis ta meigikursusel, aga mattis tollal edasiarenemise idee kiire elutempo tõttu maha.
Sellest kuuldes julgustas Tomi tal hobi taas ja nüüd juba tõsisemalt käsile võtta. Anni võttiski. Käis mitu kuud erinevatel kursustel ja plaanib nüüd asjaga aktiivselt tegeleda. Tööd oli tal ERKI moe-show’l, lisaks on broneeringud mõnelt koolilõpetajalt. «Mulle väga meeldib see naiselik hobi. Vaatame, kuhu see kõik veel viia võib,» räägib Anni silmade särades.
Mida toob aga tulevik? «Muidugi ema ütleb mulle juba aastaid igal sünnipäeval naljaviluks lause, et «kui mina sinuvanune olin, oli mul juba nii mitu last». Ta on väga armas, aga kui ta nii kaua oodanud on, siis küll jaksab veidi veel,» naerab Anni. Ent üks on kindel: Anni ja Tomi tulevik on ühine. Epp Reinmets

• Üksteisest

Tomi: «Annil on suurepärane omadus hoida ja toetada. Ta on väga mõistlik ja teistega arvestav inimene. Anni ei ole konfliktne ning temalt saab igal hetkel vaimset toetust. Koos olles olen ka ise rahulikum ja üldine õhkkond on pingevaba. See on minu jaoks väga tähtis, võib isegi öelda, et kõige tähtsam. Kui vahel ärritun mõne tähtsusetu asja peale, siis Anni teab täpselt, kuidas reageerida. See tuleb tal loomulikult ning ei tekita minus lisapingeid. Mulle meeldib, et võime mõlemad jalad lihtsalt seinale panna ja mitte midagi teha. Suhtes peab olema tasakaal, kus on kaks   arvamust = üks tulemus.»
Anni: «Tomi on mind algusest peale väga hoidnud. Tundub, et on raske leida asja, mida ta enda lähedaste jaoks ära ei teeks. Ta on suurepärane isa, väga aus, kannatlik ja otsekohene inimene ning mõtleb kõigiga alati kaasa, välja arvatud muidugi juhul, kui ta jalgpalli vaatab. Kui midagi teha plaanin, siis ta on alati oma nõu ja jõuga olemas ja selline toetus on suhtes väga tähtis. Meie iseloomud klapivad mõnusalt, enamjaolt on meil väga lõbus ning harvad tülid on pigem mõistlikku laadi.»