Kairit Tuhkanen: «Mu enda elu on ka kui reality show.»

809

«Tõesti tublid inimesed, et julgevad häbenemata välja öelda: jah, ma tõepoolest otsin kaaslast,» imetleb Kairit Tuhkanen neid, kes julgesid tulla tema juhitavasse
tutvumissaatesse. Muide, Kairit usub, et telesaade on üks igati turvaline moodus otsida enda kõrvale seda ühte ja õiget, kellega oma elu jagada.

Pisut alla kahe nädala on jäänud romantikasaate «Peremees otsib perenaist» alguseni. Kes kevadisi tutvustusi ei mäleta, neile meenutame, et selles sarjas asuvad kümme vallalist Eesti meest enda kõrvale armastavat kaasat otsima. Saatejuhi Kairit Tuhkaneni (31) sõnul tuli meestele kirju oi-oi kui palju. «Mida detailsemad olid meesterahvaste soovid, seda täpsemad olid ka tulemused,» avaldab ta.

Tutvumissaade – turvalisim viis?
Kevadel nähtud esimest saadet meenutades ilmuvad mälusoppidest peremeeste naisunelmad, mis erinesid üksteisest kui öö ja päev. Näiteks Raul ei taha liiga ilusat naist, sest kardab, et selliseid on raske ohjata. Mart aga loodab leida kellegi, kes on nõus koos temaga lammaste keskel elama ja usinalt tööd tegema. Kalev jäi jällegi meelde eelkõige oma julgusega öelda välja, et soovib blondi suurte rindadega sõbrannat leida. «Kes oskab nõuda, see ka saab, mida tahab,» usub Kairit nüüd, pärast tervet suve naiseotsingusaate ettevalmistustes keerlemist.
Kairit ise on elus näinud piisavalt avameelseid inimesi ning seega ükski peremeeste soovunelm teda otseselt pahviks ei löönud. Vastupidi, ta pidi eestlaslikku tagasihoidlikkust puhuti tagantki utsitama. «Kui tegime esimest saadet, milles mehed pidid kirjeldama oma unelmate naist, sain ikka korduvalt ja korduvalt neile meelde tuletada, et see nüüd ongi see koht, kus nad võivad oma soovid välja öelda ja lausa peavadki ütlema, sest saate mõte on ju neile unelmate kaaslane leida.»
Kairiti sõnul oli tulemus siirust väärt — naiste kirjade laviin oli märkimisväärne. «Muidugi leidus palju ka selliseid naisi, kes hirmsat moodi tahtsid tutvuda, kuid ei olnud nõus kaamera ette tulema. Nõnda ju telesaates osaleda ei saa,» muigab saatejuht nõutult.
Peale selle tundus Kairitile, et vallalised naised olid oma soovide ja ootuste osas pisut rohkemgi segaduses kui peremehed. «Osa neist kandideeris kohe mitmele mehele korraga! Et vahet nagu polnudki, kuhu lõpuks maanduvad,» muheleb ta.
Kairit rõhutab aga, et võtab mütsi maha kõigi ees, kes julge sammu tutvumissaates osaleda ette võtsid. Sest avalikult, tuhandete silmapaaride eest telesaates endale hingesugulast otsida on ikka hoopis midagi muud kui mõnes pimedas ööklubis. «Tõesti — tublid inimesed, et julgevad häbenemata välja öelda: jah, ma tõepoolest otsin kaaslast!» imetleb saatejuht.
Milline on Kairiti meelest siis see julge inimene, kes telesaate, interneti või raadiokuulutuse kaudu omale armastuse võiks leida? «Uskuge või mitte, aga ta on täiesti tavaline inimene. Ei mingit kiiksu. Igaüks, kes miskipärast üksi jäänud, valib omale lihtsalt kõige meelepärasema kanali — kes panustab sõpruskonnale, kes interneti, kes telesaate peale. Eesti võib olla küll väike, kuid inimesed lihtsalt ei saa siin millegipärast omavahel kokku,» on Kairit tähele pannud. Pealegi usub ta, et pole turvalisemat viisi uute inimestega kohtumiseks kui tutvumissaade. «Ausalt, mina ohutumat tutvumismoodust ei teagi! Kujutage nüüd ette: kogu aeg on sul võttegrupp ümber ja alates esimesest kirjast inimeste taust kontrollitud. Lisaks pakkusime terve suve ka erinevaid kohtingul käimise võimalusi,» seletab ta veenvalt.

Enda elu ka kui saade
Kas Kairit ka ise sellises saates osaleks? «No viimased aastad mu elust ongi 24 tundi olnud üks reality show,» naerab ta. «Ükskõik, kellega ma liigun või mida teen, on see kohe kõigile teada ja nähtav. Ma juba olengi igapäevaselt sama-suguses saates!»
Samas pole Kairiti teele sattunud valikutes toda plussi, mille ta just äsja tutvumissaate puhul välja tõi — tema jaoks ei tee keegi eeltööd ega taustauuringuid. Inimese kohta räägiks ju nii mõndagi see, kui juba enne kohtumist oleks teada, et mehe hobiks on näiteks ... tikkimine. «Mul küll poleks mitte midagi kooselu vastu mehega, kes tikib!» kinnitab noor naine ja teab kohe, et tikkimisküsimus tuli meile pähe seoses saates osaleva vallalise Viljariga. «Tegelikult on Viljaris palju rohkemat kui see tikkimishobi. Olin ise ka natuke õnnetu, et teleklipp kukkus välja nii, justkui olekski tegu ainult tikkiva mehega, kes käib muudkui ringi, padi käes. See pole nii,» kummutab Kairit. «Viljar on väga soe ja südamlik inimene, ta suudab üksinda tervet suurt majapidamist pidada ja käib veel ka palgatööl, mis on seotud autodega ja vägagi mehelik. Kui mees kõigele sellele lisaks ka veel tikkida oskab, siis minu meelest võib tema tulevane naine ainult uhkust tunda,» kiidab ta.
Saate tegemise käigus on Kairit vahel ikka tabanud end mõttelt, miks ometi mõned nii toredad inimesed üksikuks on jäänud. Tema kohtus neist vaid mõnega, kuid ilmselt on neid, kes enda kõrvale seda üht ja õiget otsivad, Eestimaal ju veel kümneid, kui mitte sadu. Jääb siin asi julguse, raha või veel millegi kolmanda taha?
«Ega ma ausalt öeldes ei tea ühtegi inimest, kellel oleks raha vastu midagi, kui seda on. Aga saates ma küll ei täheldanud, et keegi oleks olnud raha peal väljas. Kõige olulisem on ju leida omale ikka hästi klappiv tore kaaslane, kellega koos teatris ja kinos käia ning muidu mõnusalt aega veeta. Võib-olla kogu ülejäänud elu veeta,» mõtiskleb Kairit, kes on ise elu jooksul märganud, et üllatus-üllatus, polegi need mehed ja naised nii erinevatelt planeetidelt pärit kui räägitakse. «Enamiku oma elust olen kasvanud ja veetnud aega just meessoost isikute seltsis. Mul on kaks venda ja ka palju meessoost sõpru. Nii ma olengi selgeks saanud, et mingit meeste- ja naistemaailma pole olemas. Eesmärk on meil kõigil ju sarnane — keegi ei taha õhtu lõpuks üksi olla!»
Ehkki naised ja mehed kipuvad oma soove vahel erinevalt väljendama, on Kairiti mõte täiesti mõistetav — kust muidu on tulnud kas või see tuntud ütlemine, et igale potile on kusagil kaas. Või ... On see äkki vaid lohutus lollidele?
«Mina olen oma elu jooksul vähemalt kolm potikaant ise ära lõhkunud ... Aga mis ma oskan öelda — loomulikult me kõik ikka loodame, et igale potile leidub üks kaas,» ütleb Kairit lootusrikkalt.

foto: 
Teet Malsroos

Kommentaarid

Kommenteeri

  • Allowed HTML tags: <a> <em> <strong> <cite> <code> <ul> <ol> <li> <dl> <dt> <dd>
  • Read ja lõigud vahetuvad automaatselt
  • Postitusele on võimalik lisada pilte

Info vormingu kohta

Fill in the blank

VEEBIKÜSITLUS

1344

Viktoria Ladõnskaja räägib, et Lasnamäel elades pole eesti keelt vaja osata.

 

Kas sina oled mõnes Eesti paigas riigikeelt rääkides hätta jäänud?:

Loosimises osaleb ainult sisse loginud kasutaja
1263



reklaam