Kolme ja poole aastasel Merilil on seljataga kaks kõrvaimplantaadi paigaldamise operatsiooni. Kui poolteist aasta tagasi ei kuulnud väike neiu üldse, siis varsti-varsti, kohe pärast vasaku kõrva implantaadi sisselülitamist hakkab ta kuulma mõlema kõrvaga.

Linalakk Meril vuhiseb toas ringi ja sädistab rõõmsalt. Alles siis, kui ta lõpuks oma lemmikute, klotside juures peatub, märkab terav silm tema parema kõrva taga «nööbikest» — kuulmis­implantaadi kehavälist osa.

«Tänu sellele ta kuulebki,» ütleb ema Anu (38), kes teab ka seda, et tema tütreke kuuleb helisid pisut teistmoodi kui loomulikult kuuljad.

«Olen arvutist kuulnud, kuidas tema läbi aparaadi ümbritsevaid helisid kuuleb ja need on ... sellised tehnilisemad, nagu arvutiga tehtud,» püüab Anu kirjeldada. «Kuid tema ei olegi ju selliseid hääli kuulnud, nagu meie kuuleme. Tema jaoks on need tehnilised helid loomulikud.»

Juba sünnitusmajas öeldi, et tütar on kurt

Kui Meril oli sündinud, oli ta pealtnäha täiesti tavaline beebi. «Siputas ja nuttis haiglas nagu tavaline laps ikka,» meenutab Anu. Aga enne kui ta lapsega koju lasti, uuriti beebit põhjalikult.

«Tänapäeval on ju meditsiin nii arenenud. Juba vastsündinud beebidel kontrollitakse kohe ka kuulmist. Kui laps magab, siis lastakse talle kõrva vaikseid helisid ja vaadatakse, kuidas ta aju helidele reageerib,» teab Anu.

Just tänu arenenud tehnoloogiale tabas vaid kolmepäevase beebi vanemaid halb uudis. «Tekkis kahtlus, et Meril ei kuule. Ma keeldusin seda uskumast. Olin täiesti kindel, et ta ikkagi kuuleb!

Kui ma näiteks toas ringi liikusin, siis ta ju ometi vaatas mulle järele ja kui teda hüüdsin, siis olin samuti täiesti kindel, et ta kuuleb ja reageerib,» mäletab Anu toonast šokki.

Arstid püüdsid Anule selgitada, et vastsündinud lapsed on väga tähelepanelikud ja hoiavad ema igal liigutusel instinktiivselt silma peal. «Ikkagi keeldusin seda uskumast. Mismoodi saab minu laps olla kurt?» oli Anu suisa hämmingus. «Ja paranemiseks ei antud mingit lootust. Kui ta alguses ehk isegi natuke kuulis, siis ajaga pidi ka see kaduma.»

Kuid mitte kordagi ei mõelnud Anu variandile, et tema lapsest ei saagi kuuljat. Asjalikku nõu, kuidas edasi toimida, sai ta juba enne haiglast lahkumist. «Meile räägiti kohe ära, et siinsamas Eestis paigaldatakse kuulmisimplantaate. See operatsioon tehakse juba aastastele lastele, sest siis areneb nende kõne pärast kuulma «õppimist» samas tempos nagu tavalisel lapsel.»

Niisiis pidi väike piiga enne operatsiooni pisut kasvama. «Tema arengul hoiti väga pingsalt silma peal. Oli tähtis, et kõik ta teised meeled areneksid normaalses tempos,» räägib ema.

Esimesed helid pooleteiseaastaselt

Meril on väga elav ja elurõõmus laps, oli ka beebina. Tihti vaatas ema, kuidas Meril mänguasjadega toimetas, ning lihtsalt ei suutnud uskuda, et tütar tõesti ei kuule. «Kui ta oli alla aastane, siis hakkasime teda vaikselt harjutama tavalise kuulmisaparaadiga.

Aga proovi sa nii väikesele lapsele selgeks teha, et ta peab oma pisikeses kõrvas kandma mingit aparaati ega tohi seda ära võtta!» meenutab Anu. «Alguses kiskus ta seda kogu aeg ära, aga siis, suuremaks saades, tuli ka kavalust juurde. Ootas, et ma toast ära läheks, enne kui ta aparaati juppideks hakkas võtma.»

Ema aga sai ka teises toas olles alati jälile, kui pisike tehnikahuviline oma aparaadi kallal oli. «Kui see kõrvast ära võtta, siis hakkab see peos vilisema,» avaldab ta muiates saladuse. «Tavaliselt ei jõudnud ma toast köökigi, kui juba vilinat kuulsin, aga enne kui tuppa tagasi jõudsin, oli ta selle juba osadeks lammutanud!»

Kui Meril sai pooleteiseaastaseks, ütlesid arstid, et ta on kuulmisimplantaadi operatsiooniks valmis. «Tema areng oli kulgenud täiesti normaalselt ning implantaat oli juba hädavajalik, et ka tema kõne areneks,» selgitab Anu.

Kuulmisimplantaadi paigaldamise operatsioon on küll keeruline, kuid ajaliselt kestab vaid paar tundi. Ka paranemine võtab vaid päeva. «Kõrva tagant tehakse sisselõige ja paigaldatakse pea sisse väike aparaat, mille otsad ühendatakse vastavate närvidega. Seejärel oodatakse kuu aega, et kõik kenasti ära paraneks ning alles siis lülitatakse aparaat sisse,» jutustab Anu.

Vaid operatsiooni päeval oli Meril pisut pahur, kuid juba järgmisel jooksis mööda tuba ringi, operatsiooni meenutamas väike arm kõrva taga.

Kui jõudis kätte aparaadi sisselülitamise päev (korraga paigaldatakse vaid ühe kõrva implantaat), oli kogu pere väga elevil. «Kõigepealt programmeeriti Tartus aparaat nii, et ta kuuleks helisid vaikselt ja siis järk-järgult pidime programmi muutma, et helid muutuksid valjemaks,» selgitab Anu.

See on vajalik selleks, et üleöö kuulma hakkamine last liialt ei traumeeriks — on see ju tema jaoks siiski täiesti uudne kogemus. «Hakkasime siis iga päev vähehaaval harjutama. Meril harjus aparaadiga päris kiiresti — ta sai ju aru, et seda kandes ta kuuleb!»

Seda, kui õigel ajal Meril kuulmis­implantaadi sai, tõestab kas või see, kui lühikese aja möödudes pärast aparaadi sisselülitamist ta oma esimesed sõnad ütles. «Need olid muidugi «anna» ja «mõmmi». Aga arstid ütlesid, et need ongi väga tavalised sõnad. Algul ta rääkis peamiselt täishäälikutega ja keegi peale minu temast aru ei saanud. Aga ta rääkis!»

Just seetõttu panigi pere Merili Heleni kooli lasteaeda. «Sealne lasteaed on spetsialiseerunud just kõnele. Merilil on logopeeditunnid ja seal tegeldakse sügavuti tema hääldusega,» kiidab Anu.

Justkui tõestuseks, et ta on usin õpilane, kutsub Meril mind selgel häälel klotsidega mängima. Ta kõne on ladus ja sorav. Kui ükskord jõuab kätte aeg, mil tuleb ette võtta koolitee, siis pole ilmselt enam ühtegi põhjust, miks ta ei peaks tavakoolis hakkama saama.

Vaid paar nädalat veel!

Ilmselgelt on Meril sellega rahul, et ta kuuleb, ja annab vanematele kohe märku, kui aparaat mingil põhjusel tõrgub. Vahel saavad näiteks patareid või akud tühjaks.

«Patareid peavad vastu umbes kuus päeva ja neid kasutame lasteaias. Akud kestavad poolteist päeva, need on käigus kodus olles. Aga kui on kusagile välja minek, siis on patareid alati esimesed asjad, mille käekotti panen,» muigab Anu.

Nüüd, kaks aastat pärast esimest operatsiooni, ootab Merilit ees järgmine suur muutus. «Mõned nädalad tagasi käisime teisel operatsioonil — Meril sai implantaadi ka vasakusse kõrva.

Kuigi peaaegu oleksime sellest ka ilma jäänud ...» vihjab Anu ootamatule tagasilöögile. Kui esimene opp kestis vaid paar tundi, siis teine peaaegu neli. Arsti sõnul olid teisel kõrval mõned anatoomilised eripärad, mis sundisid spetsialiste keset lõikust aru pidama, kas mitte protseduur pooleli jätta. «Lõpuks siiski kõik õnnestus,» rõõmustab Anu.

«Nüüd on veel mõni nädal oodata jäänud, et kõik kenasti ära paraneks, ja siis lülitatakse sisse ka vasaku kõrva implantaat. Ja siis hakkame vasaku kõrvaga kuulmist harjutama,» on ema elevil.

Meril aga on rõõmuga nõus meile oma uut aparaati demonstreerima. «See on ikka väga suur õnn, et ta kuuleb — ja see, et ta kuuleb varsti mõlema kõrvaga, on ainult boonus. See on tõesti ime!» ütleb õnnelik ema. Kristiina Genno

Heategevusorganisatsioon Audiere aitab kurtidel lastel kuuljateks saada

Kõrvaimplantaadi paigaldamise operatsioon pole odav. Selle maksumus on 21 691 eurot. Suurema osa sellest tasub haigekassa, vanemate kanda jääb 20 protsenti ehk siis umbes 3000 eurot.

«Esimese implantaadi paigaldamisel toetas meid Audiere, kes kogus meile raha. Oleme neile toetuse eest ütlemata tänulikud,» ütleb väikese Merili ema Anu.

Teise implantaadi paigaldamise eest maksis pere ise. «See on ju täiesti arusaadav, et toetada tuleb eelkõige neid, kellel on vaja seda esimest implantaati. See on lapsele hädavajalik, et ta üldse kuuleks,» mõistab Anu.

Tema sõnul on MTÜ Eesti Meeleelundite Rehabilitatsiooni Keskus Audiere üks ülimalt tänuväärne ettevõtmine. Aastate jooksul on nad annetuste kogumisel teinud väga tublit tööd – selle tulemusel on saanud kuuljaks 44 kurti last. Loe lisa www.audiere.ee.

Kui soovid, saad ka sina läbi Audiere kuulmispuudega laste peresid toetada. Kuni selle aasta lõpuni on avatud Elioni annetustelefonid, mille kaudu on võimalik toetada sisekõrvaimplantaatide soetamist kuulmispuudega lastele. Annetada saab, helistades numbril 900 6001 (annetus 2 €) või 900 6002 (annetus 7 €).