Isegi kui Sagadis juba korduvalt käidud, tasub sinna põigata ikka ja jälle. Praegu, kui Lahemaa metsades jalutamiseks pole just mugavaimad tingimused, asendab loodushariduskeskus matkarada kenasti.

Eestimaa «mõisapealinna» Lahemaa mõisatest tuleb esimesena tavaliselt meelde Sagadi. Pole ime, sest sealne mõisakompeks on juba ammu tuntud kui õpetliku ja kasvatusliku sisuga loodushariduse Meka — suurejoonelise mõisa maadel asuvad härrastemaja, hotelli ja hosteli kõrval ka metsamuusem ja dendropark.
Viimase nimi kõlab keskmise koolilapse kõrvadele kindlasti umbes sama põnevalt nagu «vähim ühiskordne» või «suurim ühistegur», aga tegelikult on täitsa põnev tundma õppida erinevaid männiliike, kuulata looduse hääli ning lahendada hiljem muuseumis loodusteemalisi ülesandeid. Poisid tunglevad — ehkki ettevaatlikult! — kindlasti käsisae ümber, et ka ise saagimist proovida.
Ehkki pealtnäha romantiline ja paslik armunud paaridele, on mõisakompleks tegelikult väga sobiv kogu perega aja veetmiseks. Mitte et armunud paarid seal jalutades mõnusat omaette olemist nautida ei saaks.
Kui tulevad soojemad ilmad, tasub Sagadis süüa toekas hommikusöök ning seejärel rentida jalgratas või kõnnikepid. Lahemaa rahvuspargi alal mõisa läheduses on ju põnevaid rändrahne, vaid kuue kilomeetri kaugusel asub lõpmata maaliline Altja kaluriküla ja liivane mererand ning kõigest kümme kilomeetrit on tuntud suvituspaiga Võsuni. Selle maa kõnnib või väntab maha ka spordivõhik. Et siis, keel pisut vestil, mõisa naasta ja võtta giidi juhatusel ette ringkäik uhkes härrastemajas.
Ehkki rahvasuu iseloomustas mõisaomanikke von Focke üldiselt rahuliku ja väärika, vaat et isegi unise suguvõsana (kes armastas ilmselgelt ehitustöid, nii et iga põlvkond lisas mõisale uusi knihve), jagub lugusid ikka. Näiteks olnud 19. sajandil auväärt mõisahärra ametit pidanud Paul Alexander Eduard von Fock (1798–1884) erakordselt tark ja laia silmaringiga mees, kes aga ometi (või just seetõttu!) kasutanud jus primae noctis’t ehk esimese öö õigust kenamate talupiigade ja teenijate puhul.
Tema taktikepi all tegi näiteks 1857. aastal mõisas tööd 24 teenijat, 7 toatüdrukut, 3 toapoissi, 3 kutsarit, 1 kokk, 1 aidamees, 1 aednik, 2 tislerit, 1 valvur, 1 karjus, 2 karjanaist, 2 linnu- ja 2 loomatalitajat. Praegu näeb palgalisi maja ümber askeldamas pisut vähem, aga teha on seal vähemalt sama palju kui vanasti.

Viia Iital

Looduskool
Tavapäraselt kooliklassidele tegevust pakkuvas Sagadi looduskoolis on remondi järel valmimas uus väljapanek ja suvel avatakse see hoone kõigile külastajatele, kes soovivad tutvuda Lahemaa loodusrikkusega. Ütleme nii, et on, mida näidata. Lahemaale sõidetakse loodust nautima ju kogu maailmast.

Ulukiliha
Sagadi restorani menüü ei jäta kindlasti ükskõikseks, sest proovida saab ulukilihatoite – neid ju kodus teha ei viitsi. Paaridele pakub mõis võimalust tellida romantiline kolmekäiguline õhtusöök küünlavalgel – nii saab end tunda tõelise mõisaproua või -härrana.

Viinakeldri külastus
Viinaajamine oli üks peamisi vedrusid, mille najal mõisamajandus funktsioneeris. Tellides mõisalt viinakeldri külastuse paketi, saad heita pilgu mõisa viinatootmisele, degusteerida erinevaid viinasorte ja suupisteid ning näha ka viina pahupoolt. Peale mitmete põneva maitsega raviviinade saab viinakeldris testida ka ehtsat piiritust. Hea mõte heade sõpradega aega veeta. Paketi hind ühele osalejale 38 eurot.