Tõeline Maroko talv tuleb lume ja tulise supiga

164 Ma ütlen «Maroko» ja sina sule hetkeks silmad ... Mida nägid? Sosistavat kõrbeliiva, uhkeid palme, koorma all ägavaid apelsinipuid, kirevate paeltega kaunistatud kaameleid ja suuri vankrilogusid vedavaid eeslikesi? Mina näen muud, sest minu Maroko on mägede Maroko.

On hommik. Tegelikult küll öö, sest väljas on pime. Astun sammu uksest välja ja olengi siruli — maa on jääs! Ajan end püsti, tõmban põhjamaalase ninaga õhku ja järeldan — tõepoolest on miinuskraadid. Sama kinnitab suust väljuv aurupahvak. «Kuidas siis järsku nüüd n i i külmaks läks?» torisen rohkem omaette. «Mis nüüd nii külmaks,» vastab äiapapa. «See on täitsa tavaline. Vahel on palju külmem, aga õnneks ei kesta talv meil eriti kaua, muidu külmuksime surnuks. Kütet ju sellel kõrgusel veel majja sisse ei ehitata.»

Istume autosse, et sõita berberiprovintsi pealinna Khenifrasse. Olen ammu tahtnud seda oma silmaga näha, sest olen selle kohta palju lugenud. Kuni auto mootor soojeneb, imetlen vaadet Moulay Bouazzale. Õhuke valge lumekirme katab veel unelevat linna, nii maad kui maju. Kuidagi Eesti-kodune tunne tuleb peale.

Autos jään magama. Kui silmad avan, näen mõlemal pool teed paksu lumevaibaga kaetud viilkatuseid, millesse oleks justkui pikitud sihvakad suitsevad sigarett-korstnad. Kus me oleme? «Umbes poolel teel,» vastab Mustafa. Ei, ma mõtlen, et kuidas siin normaalse katusega ja suitsevate korstnatega majad on? Siiani olen Marokos näinud vaid avatud terrass-katusega maju, mitte viilkatuseid. «Aa, no see on sellepärast, et oleme nii kõrgel mägedes, et talv on siin pikk ja külm. Seepärast ehitatakse majale viil­katus, et see lume raskuse all vastu peaks, ja küttesüsteem peab sellel kõrgusel juba ka olema.»

Imetlen otse tee ääres seisvat suurt punaseks värvitud maja. Oleks sel veel ka puitvooder, ei erineks see minu Eesti kodust kuigi palju.

Tee veerde jääb muudki huvitavat. Loodus on Maroko mägedes hoopis teistsugune kui Põhja- või Lõuna-Marokos. Siin ei kasva palme, apelsini-, mandariini- ega sidrunipuid. Kui eestlasele siinsest metsaalusest pilti näidata, ei oskaks ta pakkuda, et tegu on Marokoga, Aafrikaga.

«Näe, seal on jõulupuu!» hüüab äi ja paneb sõrme vastu klaasi. Kus? Mis jõulupuu? Tõesti, üks puu sarnaneb kuusele, ehkki on hulga pikemate okastega. «See ei ole kuusk,» teatan tähtsalt. «Jah, ma tean,» vastab äi, «aga just selle puu viisid koloniaalaja prantslased oma pühadeks koju ... nimetasid seda jõulupuuks.» Eks tuleb ju kuidagi kohalike oludega kohaneda.

Khenifrasse jõudes on peaaegu lõuna. Väikestesse söögisaalidesse koguneb palju rahvast, kes soovivad oma sisikonda soojendada minu jaoks kõrvetavalt kuuma ning vürtsika šorba-supi ja ahjusoojade mannakookidega — fatiira’dega. On tõeline talv. Kätlin Hommik-Mrabte Maroko fatiira

Toit: Sõnatüvi FTR tähendab araabia keeles lõikama, midagi kiiresti tegema, lõhkema, pragunema. Sellest tüvest tulev fitr tähendab paastu katkestama või hommikusööki ja fatiir on tõlkes kiiresti tehtud, toores, mõtlematu, äkiline. Fatiira on aga see, mida me kiiresti valmistame ja millega hommikul nälga kustutame.

Erinevates Araabia riikides kasutatakse sõna fatiira erinevate toitude tähistamiseks, Maroko versioon on enim tuntud ka eurooplastele. Marokos on see väga populaarne hommikusöök ning maitseb kõige paremini soojalt või ja moosiga, kuid miks mitte ka juustu või meega.

Fatiira tegemiseks läheb vaja 1 kl õli, 0,5 kl suhkrut, 1 tl soola, 1 kl piima, 3 kl peeneteralist mannat, 3 kl jahu ja natuke kuiva pärmi või küpsetuspulbrit. Sega kõik toiduained kokku. Sõtku parajalt sitke tainas ja veereta sellest pallikesed, seejärel vajuta pallid ketasteks. Prae kettaid pannil nagu pannkooke, kuid ilma õlita. Serveeri soojalt kas moosi, mee, sulajuustu või arganiõliga.

Kuidas kohale saab?

Maroko suurematel linnadel on Euroopaga väga hea lennuühendus, ka odavlennufirmad Ryanair ja EasyJet lendavad mitmesse Maroko linna. Kohapeal on mugav liikuda rongiga, kuid et väiksematesse küladesse ühistransport ei vii, on talvel mõistlik rentida auto või saada kokkuleppele mõne taksojuhiga. Suvel on mägedes tore ka jalgrattal mäkke rühkida.

Linke

  • www.visitmorocco.com
  • www.khenifra.ws
  • en.wikipedia.org/wiki/Moulay_Bouazza

Kommentaarid

Kommenteeri

  • Allowed HTML tags: <a> <em> <strong> <cite> <code> <ul> <ol> <li> <dl> <dt> <dd>
  • Read ja lõigud vahetuvad automaatselt
  • Postitusele on võimalik lisada pilte

Info vormingu kohta

Fill in the blank

VEEBIKÜSITLUS

1086

Aidi Vallik sai kord sünnipäevakingiks sepistatud surnuaiaväravad.

 

 

 

 

Kas sulle meeldivad äärmiselt omapärased sünnipäevakingid?:

1083 Loosimises osaleb ainult sisse loginud kasutaja
 



reklaam