Kui Tartu peaks otsima endale šotlasest teisikut, oleks väga hea valik Stirling – väärika ajalooga Šotimaa südames asuv linn, mille on hõivanud lõbujanulised tudengid.

Kuni 1967. aastani oli kahe kuulsa suurlinna, Glasgow ja Edinburghi vahel Šotimaa kuulsate ja kaunite mägede keskel asuv Stirling Šotimaa väikseim linn, kus elas vaid umbes 15 000 inimest. Ligikaudu sama palju nagu Kuressaares. Kõik muutus 1967. aastal, mil uksed avas Stirlingi ülikool. Pärast seda lisandus linnakesse umbes 9000 (!) õpijanulist noort. Just seetõttu on ka Stirlingi elanikkond omamoodi vildakas — alaealisi ja pensionäre pole näha ei statistikas ega linnapildis.
Südames on Stirling populaarsusega muidugi alati harjunud olnud. Linna pärast on verd valanud paljud kuulsad mehed, kelle legendaarseid tegusid isegi kauged eestlased koolis ajalootunnis pähe on ajanud. Näiteks 1297. aastal võitis William Wallace’i juhitud Šotimaa 2300meheline sõjavägi Stirlingi silla lahingus ligi 12 000 võitlejaga Inglismaa sõjaväe. 1304. aastal piiras ja vallutas asula suursuguse lossi aga Inglismaa kuningas Edward I ja šotlased ei suutnudki seda tagasi enda valdusesse võtta. See ei takistanud neid muidugi üritamast. 1571. ja 1586. aasta vahel piirasid Stirlingit kuningas James VI vastu mässavad šotlased uskumatu järjekindlusega. 1651 vallutas Stirlingi Oliver Cromwell ja viimast korda piiras Stirlingit (oh üllatust, et ebaõnnestunult!) Charles Edward Stuart jakobiinide ülestõusu ajal 1746.
Seega on kõigiti loogiline, et vaadata on linnas palju: lossi, vana vanglat, kindlustusehitisi ja isegi kiviaegseid raidkirju. Loomulikult ka linna ümbritsevaid vaimustavaid mägesid, mis võtavad hinge kinni nii esimesel kui saja esimesel imetlemisel.
Kui aga selle vahel aega jääb, tasuks traavida läbi heade restoranide ja lõbusate pubide, teha tudengitega üks round ja tunda, kuidas vana ja väärikas ning noor ja moodne omavahel tegelikult imehästi kokku klapivad.

Mariann Kaasik

Ajaloost
Lisateadmised ajaloost ei tee enne reisi paha. Šotimaa ajalugu on üks äraütlemata segane värk, kus kuningaid ja sõdu on saja aasta jooksul rohkem, kui meie terve oma ajaloo peale kokku saame. Nii et kui taustinfot napib, võib kohapeal kõik üks puder ja kapsad paista. Kes inglise keelt mõikab, sellele on superhea reisiraamat näiteks «Loch Lomond, The Trossachs And Stirling».
Kuidas kohale saab?
Kõige kergem, kuid kulukam on sõita Estonian Airiga. Odavaim lahendus on leida odavlend Londonisse ja sõita sealt juba edasi kohalike rongide või lennukiga.

Junk Rooms
See on kui kõik ühes kohvik, restoran ja baar. Toit on suurepärane ja serveeritakse ka sellist õlut, mida teistes pubides ei leidu. Väga šotipärane õhkkond paneb teid end hoobilt mugavalt tundma.

Turistile kohustuslik
William Wallace’i monument, vanalinn, Stirlingi loss ja vana linnamüür on kohad, mille iga endast lugupidav turist ikka üle peab kaema. Väga tore on ka vana kohalik vangla, mille töötajad korraldavad linna peal erinevaid tuure, näiteks lõbusaid ja koledaid lugusid täis kummitusetuuri «Ghost Tour» surnuaial. Matkahuvilistel soovitame kõndida linnaku taga olevale 418 meetri kõrgusele Dumyati mäele. Selle vaate eest oleksite nõus maksma päris mitu miljonit.

Linke:
www.thejunkrooms.co.uk
www.instirling.com
www.stir.ac.uk