Olete ehk teiegi mõelnud võtta lemmiklooma, kes tavalisest kassist, koerast või kõiksugu närilistest pisut erinev? Angela Goodwin lasi sel mõttel ikka väga võimsalt lennata!

USAs Oregonis elav vabakutseline ajakirjanik ja eksootiliste loomade treener Angela jagab juba aastaid kodu kahe suursipelgakaru Pua ja Stewiega.
Päästnud need kaks lõbusat tegelast nende Lõuna-Ameerika kodumaalt Guayanast vältimatu surma suust pisikeste karupoegadena, on Angela nende üle tõeliselt uhke. Ta räägib ajalehele Daily Telegraph, kuidas loomad on hästi kohanenud ja saavad eluga kenasti hakkama.
Angela kiidab nende iseloomu ja intelligentsust, märkides, et tegu on tõeliselt armastavate loomadega. «Nad kohanevad sinuga väga ruttu,» märgib ta, patsutades Puad õrnalt seljale.
Angela on nad suisa nii omaks võtnud, et nüüd jagab Angela aeg-ajalt Puaga, kes muide on tüdruksipelgakaru, ka voodit. «Ta nurus ja nurus kuni ma ei saanud talle enam ära öelda. Ta lihtsalt tahtis magama jääda, minu käsi tema kaisus. Nüüd meeldib talle ka pesumasina peal tududa, aga vahel tuleb tal ikka tuju ka minu kaissu pugeda. Siis ta lamab mu seljal või kõhul nii nagu väike laps magaks oma ema peal.»
Ehkki Angela jumaldab oma väikesi imelikke sõpru, on tal ka paar hoiatavat sõna. «Neid on võimalik küll õpetada õiges kohas pissil käima, aga nende piss lõhnab väga skungilikult ja kui nad on hirmunud, suudavad nad ka täiesti kohutavat haisu eritada. Alguses pissivad nad absoluutselt igale poole, nagu oleks tegu hiidrottidega. Aga nad ei saa sinna miskit parata.»
Kui see sind ei heiduta, siis ütleb Angela veel: «Ja neil on väga räpakad söögikombed!» Kui kõik see välja jätta, olevat sipelgakarud ideaalsed koduloomad.
Muidugi tuleb end nende hooldamisega hästi kurssi viia. Angela lemmikute dieet koosneb imelikust toore liha, siidiusside röövikute, tüümiani, spinati, nisukliide, linaseemnete ja äädika kompotist.
Arvestades seda, et Pua ja Stewie kodumaa on Oregonist märksa troopilisema kliimaga Kesk- ja Lõuna-Ameerika, riietab Angela oma lemmikud külmetumise vältimiseks kenadesse kampsunitesse. «Alguses alustasin tillukese kardiganiga ja neil ei tundunud selle vastu midagi olevat, nii et õige pea oli neil terve kapitäis riideid,» muigab ta isegi.
Välisajakirjanduse põhjal Kai Väärtnõu