Tartu maratoni mitmekordne võitja Raul Olle julgustab: kui juba praegu treenima hakata, võib maratonil suusatippudega sama maad mõõta igaüks!

Eelmisel aastal otsisid ilmselt oma vanad «lauad» välja needki, kes aastaid või isegi kümneid lumel liuelnud polnud. Nüüd, kus maad katab taas kohev lumevaip, mõtleb nii mõnigi uute suuskade ostule. Kaua need keskkooliajast keldris seisnud suusad meid ikka teenida jõuavad!

Seljalihastele palliga ja pallita: Need kipuvad eriti kergesti pingesse minema, kuid on eluliselt kõige olulisemad!: F: Helin LoikTeame küll, et tunnipikkustesse trennidesse tuleks suhtuda nagu iseendasse investeeritud kvaliteetaega, aga kui lapsed ootavad sööki ja ripakile jäänud töö tegemist (see on aeg-ajalt ju iga naise argipäev!), tundub 20minutiline trenn nagu vesi meie veskile.

Nii et kui kuulsime, et MyFitnessi klubi pakub just nii pikki, või kui soovite lühikesi ekspress­treeninguid, tekkis meil mõistagi soov selle tõhususse uskuda. Ent me kahtlesime! Tavaliselt ei saa me 20 minutiga isegi higi lahti, rääkimata tõelisest pingutusest. Äkki pole sest kiirustamisest midagi kasu ...

Viru keskuse MyFitnessi juht Kristi Roosimägi lükkab meie kahtlused kohe ümber. Ehkki inimesed on tõesti harjunud tunniste ja pikemategi treeningutega, lubab ta, et ka lühiajalisemast liigutamisest on igal juhul abi. «Et tegu on intensiivsete trennidega, võib neid 20 minutit pidada väga tõhusaks,» ütleb ta ja toob näite ekspress-stretching’ust. «Keskeltläbi kulutavad inimesed kõhulihaste treenimiseks või venitamiseks viis minutit, aga siin tehakse seda 20 minutit järjest.»

Ta soovitab veel, et kuna ekspresstrennis asutakse kohe harjutuste kallale, võiks sellele eelneda mõõdukas soojendus või mõni rühmatrenn. Aga see on juba igaühe enda mängimise ja planeerimise koht: kes saab ekspresstrenni teha mõne teise trenni otsa, kes peab selle pigistama niisama oma kiiresse päevakavasse.

Kuna oma silm (ja antud juhul ka lihaskond) on kuningas, läks toimetaja Kerttu Jänese ühel õhtul end  20 minutiga vormi sikutama Express Stretchingu nime kandvasse trenni.

Töötab siis või ei?

Kerttu ütleb, et eriti hästi sobib kõnealune venitusharjutuste trenn neile, kes on just lõpetanud samas klubis jõu- või aeroobikatrenni — tavaliselt neis ju ei venitata end piisavalt ja järgmisel päeval on kõik kohad haiged. «Aga nagu meie treenergi ütles, võivad omal käel treenijad-jooksjad minna sinna ka lihtsalt niisama venitusharjutusi õppima,» täheldab ta. Sest olgem ausad, üksi metsa vahel silgates kiputakse pärast venitusharjutusi ikka kasinalt tegema. Aga venitamine on ülioluline: jättes selle tegemata, pole mõtet treenidagi — teed endale rohkem kahju kui kasu.

Üldiselt, hindab Kerttu, on 20 minutit ekspressvenitustrenni mõnusalt kokku pandud, seda võib vabalt isegi omaette võimlemistunnina võtta. «See on nagu massaaž siseelunditele. Keha läheb lahti ja soojaks. Muidugi on oluline ka lõdvestumine pärast trenni,» sõnab ta.

Kerttu meelest piisas 20 minutist küll ja veel, sest selle ajaga jõuti läbi võtta kogu keha ja peamised lihasgrupid. «Hea kerge tunde tekitas. Kui pärast tööd 20 minutit sellist trenni teed, siis ilmselt lähed koju oluliselt sirgema seljaga, kui oleksid läinud otse kontorilaua tagant tõustes!» Ta nendib veel, et paljusid seal õpitud harjutusi saab ka ise kodus teha. «Aga eks trennis käia on ikka kindlam, siis ei jää harjutused laiskusest tegemata.»

Vahelduseks väga hea!

Kristi Roosimägi räägib, et kuna eks­presstreeningud toimuvad tavaliselt väikeses grupis (vaid kuni kuus inimest), on need kohati nagu personaaltreeningud: treeneril on aega igaüht jälgida, parandada ja suunata. «Inimesed, kes on harjunud jõusaalis omaette treenima, saavad treenerilt häid näpunäiteid ja harjutusi, mida hiljem ka üksi kasutada,» viitab temagi Kerttu tehtud järeldusele. «Ja see on kahtlemata hea vaheldus tavapärasele individuaaltreeningule jõusaalis. Aga rühmatreeninguid fännavatele inimestele on see suurepärane võimalus avastada enda jaoks ka jõusaalis treenimise võlu.»

Muide, mujalgi maailmas koguvad kiirtreeningud aina enam populaarsust. «Eriti vibratsioonimasinad ja neil toimuvad lühitreeningud,» teab Kristi. «Küllalt palju kasutatakse mujal ka personaal­treeneri teenust, mis meie inimestele on ikka veel pisut kallivõitu. Ekspress­treeningud on üks võimalus viia inimesi jõusaalitreeneriga kokku ja temalt ilma lisatasuta nõuandeid ja julgust saada.» Kerttu Jänese, Kai Väärtnõu

Mis on mis?

MyFitness Viru keskuses pakub kolme ekspresstrenni. Millised need on?

• Stretching ehk venitustund on oluline taastumise seisukohalt. Tihti unustatakse venitusharjutused ära, ei osata õigesti või ei viitsita neid üldse teha. Hea füüsilise vormi nimel on venitusharjutused sama olulised kui trenn ise, piisav puhkus ja taastumine. Venitused taastavad lihaste pikkuse, aitavad vältida lühikeste ja jäikade lihaste teket, mis võivad muutuda naisterahvastele probleemiks.
• Core Muscles’i treeningus keskendutakse keha keskuse ehk korseti treenimisele. Selle kehapiirkonna tugevus on oluline nii sportimisel kui ka tavaelus. Treenitud kerelihased tõstavad, muuseas, enamiku teiste harjutuste sooritustaset.
• Total Body treeningus tehakse liitharjutusi, mis panevad korraga tööle erinevad lihasgrupid ja parandavad seeläbi kehatunnetust ja tasakaalu.

Kellele ekspresstrenn sobib?

Kristi Roosimägi ütleb, et iga inimene, kelle tervislik seisund lubab sportida, võib ka ekspresstreeningus osaleda. «Kuna tegu on üsna personaalse treeninguga, siis on see eriti hea algajaile, kes harjutusi väga hästi veel ei tunne – nad saavad siit häid nõuandeid alustamiseks,» sõnab ta. «Juba kogemustega trennitegijatele pakub see vaheldust, samuti on see suurepärane võimalus neile, kes ei viitsi või kellel pole aega trenni peale tunde kulutada.»